update

K: "See on lausa uskumatu, ma olen seal Kohilas vist ikka küll lausa vati sees elanud."
V: "Jah, minu kõrged moraalinormid on ilmselgelt ikka mulle kasuks tulnud, kui mul neid ei oleks, siis ma oleks väga paljudesse kohtadesse sisenenud."
K: "Jah, ma ei tahaks siis sinuga ühes korteris elada."

Laupäeval Kanepi poole sõites, mõtlesin sellest, et olen väidetavalt tropp. Tee oli piisavalt pikk, et teha eneseanalüüsi, mõelda selle üle, mida ma olen teinud ja mida tegemata jätnud. Aga õnneks oli mul näidend, kus ma tegin ühe oma elurollidest, kus ma mitte ei mänginud teatud karakterit vaid ma lausa olin antud karakter. Mees kes teeb midagi nii hästi, ei saa olla tropp, mida iganes ka tema kohta ei väidetaks. Või noh tegelikult ikka saab... Aga see pole üldse oluline, sest emotsioonid läksid lakke ja mul oli lõbus.

Olime teist nädalavahetust kõik neljakeisti kodus, pidasime äärmiselt rahuliku soolaleiva ürituse, koristasime meeletult ja sõlmisime lepinguid. Nautisin seda nädalavahetust, eelkõige seepärast, et see möödus kainemalt kui eelmine, kuigi ükski päev ei möödunud päris alkovabalt, olin ma suhteliselt kaine või siis meeldivalt vintis.

Täpselt selline tunne on jälle, et tahaks öelda midagi sügavmõttelist, aga ühtegi sügavat mõtet pole... üldse on selline veider mõttelagedus. Olen lihtsalt terve päeva diivanli vedelenud, vahepeal veidi tukkunud ja siis jälle arvuti taga istunud.