Solitary man

Eile sattusin vana elumehe, naiste mehe ja muidu mehega vestlusesse. Kiitis, et mul on vedanud, et ma olen vaba ja noor. Ütlesin, et sellest pole midagi kasu kui ei oska/suuda seda nautida. Siis rääkisime palju elu nautimisest, üks asi mis meelde jäi oli üks vana anektoot elu naudingutest.

Mees on asetanud oma riista kahe kivi vahele ja taob kiviga oma riista pihta, mööduja küsib, mis sa teed mees, see on ju valus. Mees vastab, jah on küll. Aga sa ei kujuta ette, milline nauding see on, kui ma mööda löön.

valgustatud

K(MT): "Sind olla eile viina ostmas nähtud."
V: "Jah, meil oli sitaks viina, aga ma ei võtnud sellest pitsigi."
K(MT): "Kellele sa seda räägid?"
V: "No sellele kes loodetavasti usub."
K(MT): "Oma vanaemale?"

Hämmastav kuidas mõni mees võib ühe õhtuga kaotada rohkem, kui ta kogu ülejäänud õhtud saavutanud on. Polnud päris pikka aega sellist õelat süstemaatilist rünnakut enda aadressil kogenud. Isegi EPS, kellel on minu ego hävitamises magistri kraad, kahvatus kvantiteedi koha pealt, kvaliteedi näitajad on tal muidugi ilmselgelt kõrgemad.

Igatahes huvitav õhtu oli... Ei saaks öelda, et midagi eluliselt uut oleks õppinud, aga kainus tuli sellel õhtul nii mitmel tasandil kasuks. Pole tükk aega nii hea meelega kaine olnud.

In vino veritas

Kuskil miskti toimub...

K: "Te ei tohi siin niimoodi magada!"
V: "Miks?"
K: "Sest ärkate hommikul järsku ja avastate, et armastate teineteist!"
V: "Ja siis?"
K: "See oleks vale! See oleks nii vale!"
V: "Miks?"
K: "Tra sa oled nii armunud jobu, et mul läheb süda pahaks!"

Eile toimus midagi sellist, mida mitte keegi ei osanud ette näha, rahulikust lauamängu õhtust kujunes arulage jooming, kus siinkõneleja oli ilmselgelt kõige kainem indiviid, sest lumi vajas ajamist ja töö tegemist. Suurem osa sellest õhtust ei kannata avalikku trükkimusta, aga oluline oli see, et nalja sai. Sai küll ja rohkemgi.

Täna uhasin mõnuga lund ajada, kell 8-12 oli ikka mõnus andmine, esimene laibidatäis tõi ropsimaigu kurku, aga sealt edasi läks kõik ainult ülesmäge.

Ah jaa... siinkirjutaja on tallaluse staatuse saavutanud endale, linn teab rääkida...

Jõulu ootus?

K(MT): "Kurat, mehed on nii lollid, kunagi ei saa millestki aru. Ma tõsiselt vihkan neid."
V: "Tean."
K(MT): "Kas sa kah vihakad ennast?"
V: "Ei, mind vihakvad nii paljud naised, et mu enda viha enda vastu ei mahu enam ära."

Olen väsinud, eile sai pikalt pläratud, lihtsalt räägitud elust ja olukordadest, inimestest ja suhetest... Sain magama alles kell 4:30. Nüüd passin siin ja unistan sellest, et saaks juba koju. Oh ilus jõuluaeg nahhui...

Suitsetades ja maailma kirudes kuulsin oma seljatagant lauset: "Oota, ma otsin selle BMW poisi üless, tahan talle häid jõule soovida, ta mind suvel... aitas." No leidiski mind, sain ühe korraliku mehise käepigistuse ja jõulu soovid. Mingil põhjusel see isegi liigutas mind, üks tühine teene ühele suvalisele inimesele ja tal oli see ka pool aastat hiljem meeles. Võibolla tasubki olla hea? Igatahes oli see käepigistus rohkem väärt kui 100x häid jõule, mida ma täna olen saanud.

üks kurb lugu

V: "Ma arvan, et sa peaksid K(ÜT) maha jätma!"
H: "V sa oled..."
M "Miks sa..."
V: "Kuss! Ma kohe selgitan. Kui sa ühte naist armastad, siis sul on täiesti pohhui, et ta sind su 2000.- kingadega lumme lükkab ja sul on täiesti pohhui, et sa pärast kogu õhtu pead märgade jalgadega veetma!"

On päevi kus ma tõsiselt vihkan oma tööd... Ei ole sugugi meeldiv jageleda eluheidikutega, kelle hügieen, õigemini selle puudumine on juba kümne meetri pealt tunda. Endal pea eilsest õhtust kumisemas ja okse maik suus.

M.A.S.H

EPS: "Mul on hea meel, et sa ilusam mees pole, muidu oleks sa ilmselt veel tropim."

Millegipärast olen paar päeva mõelnud sarjast M.A.S.H, võibolla on põhjus selles, et vaatasin hiljuti hipifilmi...

Üldse olen viimastel päevadel suhteliselt filmi lainetel olnud, olen vaadanud neid viimase kolme päeva jooksul rohkem, kui eelneva kolme kuu jooksul. Varsti jõuavad kätte mu elu kõige vaesemad jõulud, aga ma ei põe sellepärast eriti, veedan aega perega ja katsun nendest võtta kõik, mis võtta annab.

Lugu M.A.S.H-st.

Through early morning fog I see
visions of the things to be
the pains that are withheld for me
I realize and I can see...

that suicide is painless
it brings on many changes
and I can take or leave it if I please.

I try to find a way to make
all our little joys relate
without that ever-present hate
but now I know that it's too late, and...

The game of life is hard to play
I'm gonna lose it anyway
The losing card I'll someday lay
so this is all I have to say.

The only way to win is cheat
And lay it down before I'm beat
and to another give my seat
for that's the only painless feat.

The sword of time will pierce our skins
It doesn't hurt when it begins
But as it works its way on in
The pain grows stronger...watch it grin, but...

A brave man once requested me
to answer questions that are key
is it to be or not to be
and I replied 'oh why ask me?'

'Cause suicide is painless
it brings on many changes
and I can take or leave it if I please.
...and you can do the same thing if you please.

FB

Kuidagi veider tuju on, selline lõbus ent tühi, nagu midagi oleks puudu ja midagi üle, ei saa täpselt aru mis selle põhjustab.

Eile mõtlesin FB-st. Sest mind lisas sõbraks inimene, kellega ma reaalselt pole suhelnud 9 aasta jooksul rohkem kui tere ja head aega. Ma ei tea temast midagi ning tema minust kah mitte ja kuidagi häiriv on mõte, et ta pääseb ligi infole mis FB-s on. Samas ei saanud ka seda kutset ignoreerida. Mõtlesin, et võibolla peaks oma konto üldse ära kustutama, midagi väga mõistlikku seal nii kui nii ei toimu, kaua ma ikka lolle teste teen ja hängin seal, samas on seal mõnikord päris lõbus.

Mõtlesin sellest, et mis käib läbi nende inimeste peade, kes endale inimesi lisavad, kellega nad reaalselt ei suhtle. Isegi see on vähem häiriv, kui õhtul õlle lauas plärades on hommikul uus sõber olemas, sest mõnikord on üks õllene vestlus sügavam, kui aastate pikkune tutvus. Aga võibolla on asi lihtsalt minus, ma ei taha tunnistada nõrkade sidemete olulisust, võibolla on tõesti äärmiselt vajalik teada, kes toa mõnusat õunkoogi lõhna täis küpsetas ja kes jõuluks soojale maale läheb. Samuti on kindlasti äärmiselt vajalik teada kõigi suhtemuutusi, kes on vaba kes on kinni ja millal see olukord muutub.

Võiks veel teha FB sexlisti kah. Siis on kohe näha kes kellega kunagi seksuaalvahekorras olnud on. Kellel koguneb oma listi 42* indiviidi ära, see saab tasuta FB krediiti. Rekordi omanikust võiks saada ka arvamusliider E24 lehel, kes avaldaks iga nädal loo päevapoliitikast ja muudel olulistel teemadel, sest ta on kogu ühiskonnas olulist rolli mänginud, sest suur osa ühiskonnast on temast läbi käinud või ta on sisenenud ühiskonda. Tal võiks olla ilus arvamusliidri nimi kah nagu "Facebooki-Fedja" või "Suhtluskeskonna-Sille" (siinkohal vabandan kõikide Fedjade ja Sillede ees).

Ma ei tea miks ma nii kuri olen, võibolla on põhjus selles, et Erich Krieger oli hommikul telekas, tema ilmselt paneks selle võistluse kinni. Aga võibolla on asi selles, et ma ei suuda oma FB profiili hoida puhtana lollidest naljadest või inimestest kes ei saa nendest aru. Või ma lihtsalt olen kade, et mina seda võistlust kinni ei paneks, õunakoogi lõhna mu köök täis pole ja sooja maa jaoks puudub raha, ning suhte staatus püsib pikka aega muutumatuna. Lihtsakoeline psühhoanalüüs annaks kindlasti viimase tulemuse.

Üks huvitav fakt, nägin tuttavat, kes veedab oma jõulud hullaris... Ütles, et üks meie ühine tuttav on kah seal ja näitas selle mehe raamatu tellimust, milleks oli "Tung tappa, seksuaalmõrvad läbi ajaloo."

*Vaata lisaks Duglas Adams, The Hitchhiker's Guide to the Galaxy

Oli kord üks kolmapäev...

K: "Tra V! Keegi peaks sulle mõistuse pähe seksima!"

Kui ma hommikul ülesse ärkasin ei kujutanud ma ette seda, milliseks kujuneb mu õhtu. Isegi hommikut ei kujutanud ma nii ette. Käisin hipikoolis, esimest korda elus. Viisin hilinenud H bussile ja libistasin tema käekotti kingituse, mille olin pakkinud kell 2 öösel käepäraste vahenitega, sest alles siis olin saanud kõik komponendid kokku. Manitsesin veelkord, et enne 00:00 lahti teha ei tohi ja ärgu pööraku pakendile tähelepanu... Siis oli ta läinud.

Organiseerisime K-ga A-le üritust, sest ka tema sündis umbes samal ajal, ühes teises kohas ja hoopis mitu aastat varem. Üritus läks korda... Kogu selle möllu keskel meenusid ajad kui meie laud oli samuti kadetidest lookas, ning õlu voolas ojadena. Õhtu oli väga lõbus, meeldivalt vintis ja meeldivalt seltskondlik ning lõppes vara.

Enne kui kustusime, leppisime kokku, et alustame täna malet, Hommikul avastasin, et A käik oli 1. d2-d4 vastasin talle käiguga 2. Rb8-c6. Nüüd ootan vastukäiku. Eks näha ole, milliseks see mäng kujuneb, sest läks kinniseks avanguks.

C'est La Vie

K(MT): "Miks sind eile teatris polnud? Kas sulle ei meeldi kultuur?"
V: "Meelib ikka, aga alati ei saa teha seda, mis meeldib."

Üks eilne vaimuvälgatus: "Teenetega võla maksmine on nagu kiviga saunas käimine, tunne on nagu oleks seep käes, aga puhtaks ikka ei saa"

Teen tagasi oma karmavõlga, olen asjalik, eile aitasin sõbral saada GPS-i, mille eest tegi ta mulle olulise vastuteene, täna remontisin hommikul ühte arvutit, mille eest sain kerge lisatulu. Nüüd vaatan ühe teise tööotsa asju. Asjalikkuse laine? Võimalik.

Eile tegime kolme mehega köögis süüa, haruldane kogemus... tõsine demokraatlik otsustusprotsess... läbirääkimine ja rühmatöö. Mõtlesin korraks, et kui ikka veel keskis elaks, siis ei oleks see võimalik, seal oli kahe inimese kööki mahutamine juba raske... Kolm suurt meest oleks ilmselt sealses köögis ikka liiga homoerootiline olnud.

Olen täna liiga kaua tööl... liiga kaua, et teha neid asju, mis tegemist nõuavad... Varastan tööaega ja teen seda süümepiinadeta...

Täiesti ebaproduktiivne

Kallis lugeja, siinkohal peaks olema tsitaat, mis trükimusta ei kannata!

Mis siis toimus? Kõik läks õlut vedama, kogu mu plaan, teha asjalikke tegusid, osaliselt oli selles süüdi lumi, osaliselt alkohol. Kogu see nv oli üks uimas stand up comedy. Nalja sai kõvasti, napsu kah ja pohmakat, mis ületas paljud eelmised ja ilmselt ka paljud järgnevad.

Aga tsiteerides A-d, kui on vaja siis on vaja. Võibolla tõesti on vaja ennast aegajalt nii ventileerida, hüljata endast kogu argipäev ja elada kuskil teises reaalsuses, kusagil kus on lõbus... et siis reaalsus lööks lõpuks pähe nagu sepavasar.

Lumi

Naljakas kuidas lumi kannab endas erinevaid tähendusi. Sumpasin läbi lume... see tungis üle mu kingaääre, puges salakavalt mu kraevahele ja helkis tänavalaternate valguses. Vaatasin oma lumme mattunud autot ja mõtlesin, et veel veidi ning lumesahk lükkab selle minema, sest saha juht peab seda valliks.

Lumi on nostalgia - meenub lapsepõlv kelgumäel, arvukad onni ehitused, kindlused ja lumesõjad.

Lumi on romantika - meenub arglik esimene suudlus lumisel tänaval, meenuvad ühe neiu pikad süsimustad juuksed valgel lumel, tema helisev naer, kui ta on suutnud meelitada mind oma kõrvale lumeingleid tegema.

Lumi on tüütus - pidev kühveldamine, pidev takistus, probleem, mis saab lõpliku lahenduse alles kevadel, et siis umbes poole aasta pärast uuesti tulla ja pakkuda kõiki neid tähendusi uuesti.

Jalad, lamp ja tööluus

K(ÜT): "Sul on nii ägedad jalad. Kas ma võin neid lakkuda?"
V: "Hmmm... K... See on päris perv!"
M: "Olgu, ma lähen WC-sse."
V: "Mulle tundub, et ma tulen ka."
M: "Jah, sest see on hulga vähem perv."

Ei teinud täna jälle seda, mida pidin, võtsin hoogu ja siis tuli ikka midagi vahele, alati tuleb midagi vahele... Ja see ei ole ainult vabandus, tõepoolest juhtub alati poole planeerimise pealt, et on mingi pakilisem asi. Hämmastav! Nüüd on väsimus ja kerge "valge kure" sumin... Nii rahustav... nii malbe... nii lummav...

Vaatan kuidas H on asjalik... tema seljatagant särab mulle lamp silma, see pimestab mind kergelt, tunnen nagu oleks ülekuulamisel... ta näitas mulle just oma tegevuse produkti... ei näinud seda, sest neetud lamp pimestas mind. Televiisor räägib PH tasemest, plekkidest ja katlakivist - standardolukord.

Homme tuleb jälle nüri tööpäev, ei taha magama minna, venitan tänast päeva pikemaks... petan ennast lihtsalt... Aga see töötab, sest aeg on relatiivne.

It's nine o'clock on a Saturday
The Regular crowd shuffles in
There's an old man sitting next to me
Makin' love to his tonic and gin

He says, "Son, can you play me a memory
I'm not really sure how it goes
But it's sad and it's sweet and I knew it complete
When I wore a younger man's clothes."

La la la, di da da
La la, di da da da dum

Chorus:
Sing us a song, you're the piano man
Sing us a song tonight
Well, we're all in the mood for a melody
And you've got us feelin' alright

Now John at the bar is a friend of mine
He gets me my drinks for free
And he's quick with a joke or to light up your smoke
But there's someplace that he'd rather be
He says, "Bill, I believe this is killing me."
As the smile ran away from his face
"Well I'm sure that I could be a movie star
If I could get out of this place"

Oh, la la la, di da da
La la, di da da da dum

Now Paul is a real estate novelist
Who never had time for a wife
And he's talkin' with Davy, who's still in the Navy
And probably will be for life

And the waitress is practicing politics
As the businessmen slowly get stoned
Yes, they're sharing a drink they call loneliness
But it's better than drinkin' alone

Chorus
Sing us a song you're the piano man
Sing us a song tonight
Well we're all in the mood for a melody
And you got us feeling alright

It's a pretty good crowd for a Saturday
And the manager gives me a smile
'Cause he knows that it's me they've been comin' to see
To forget about life for a while
And the piano, it sounds like a carnival
And the microphone smells like a beer
And they sit at the bar and put bread in my jar
And say, "Man, what are you doin' here

Ilus...

EPS: "Loen meeste domineerimisest, nõmikud olemused nagu te olete."
V: "Bourdieu meeste domineerimist?"
EPS: "Ma viskasin pilgu peale, kasutan pigem Bourdieu arvamust sotsiaalse tausta mõjust haridusele."
V: "Kas sa mõistad, et see on kõige hotim asi, mda sa mulle kunagi öelnud oled... Tahaksin sind praegu hästi kõvasti kallistada ja mitte enam lahti lasta."

Ilus hommik, ilus päev - päev kus ma saan rakendada oma potensiaali ja välja elada oma edevust ning kus keegi ei saa mulle öelda ära targuta, sest targutamine ongi mu eesmärk. Isegi kui keegi tahaks seda öelda, ta lihtsalt ei julgeks, sest minu käes on võim...

Selline on elu

Poeet1: "Tervist härra Varblane."
Poeet2: "Tervist härra... kuradi poeet, kelle viimase luulekogu ma... sünnipäevaks kinkisin...
Poeet1: "Tean jah, selle raha eest ma ju siin praegu võtangi."
Poeet2: "Kirjutasin sinna pühenduse kah sisse."
Poeet1: "Millise?"
Poeet2: "Polegi nii halb, nagu kõik selle mehe isamaalised laulud."

Ilus nädalavahetus on olnud, selline vaikne ja rahulik... hubane... Eile oli muidugi veidi vähem rahulik, aga mitte häiriv. Huvitav asi on see, et mitmed inimesed on tõstatanud ühe probleemi seoses minuga. Püstitatud on küsimus, et kas ma olen leidnud uue naise kelle nimel olen ma valmis kõike tegema, mis sest, et see naine mind päriseks endale ei taha. Või siis lause... "Su ümber tiirleb naisi, aga sellest pole mingit kasu, sest keegi ei taha sind endale päriseks." On olnud veel kaks analoogset lauset, mille sisu on nii sarnane, et neid ei ole mõtet välja tuua. Ehk siis kokku 4 inimest on viidanud samale probleemile... Probleemile, millest olen ka ise teadlik. Aga samas tõstatas ka üks inimene probleemi, et mõtle kui need naised sind kõik päriselt endale tahaks ja siis sinu pärast kakleks, mis tunne sul siis oleks? Suhteliselt sitt tunne ma arvan, see oleks lihtsalt nii kuradi tüütu. Mõned arvaksid kindlasti, et see oleks hullult meelitav, ilmselt isegi natuke oleks, aga pikas perspektiivis on igasugune konkurents tüütu, sest sellega kaasneksid kõikvõimalikud manipulatsioonid.

Probleem iseenesest on intellektuaalselt äärmiselt paeluv, vahepeal ma mõtlen, et mis siis juhtuks kui ma ennast võrrandist kõrvaldaks. Mitte emolt, et keegi ei hooli must piisavalt vms, vaid teistmoodi... Tahaks jälgida teiste elu, kui mind valemis pole. Või tahaks jälgida ennast kõrvalt, vaadates interaktsioone täiesti emotsioonide vabalt, analüüsida kõike ilma piirideta. Äkki nii ma jõuaks ülima tõeni? Kas ma üldse tahaks sinna jõuda?

Võibolla taandubki kõik sellele, et mu sisevõtlus paistab välja, mind paelub tihti rohkem protsess, kui tulemus. Mulle meeldib rääkida protsessist... Hetkest kui ma pole veel otsusele jõudnud, seetõttu loon endast kuvandi, kui otsustusvõimetust inimesest. Protsess on ka ilmselt üks põhjus, miks mu eriala on sotsioloogia, teadus mis tihti ei suuda prognoosida, mis tihti ei suuda isegi seletada lahti põhjus-tagajärg seost, vaid piirdub kirjeldamisega. Teadus mis koosneb kõigist teadusele vajalikest tunnustest, aga mis ei suuda neid enamasti efektiivselt siduda. Selline poolkõva üritus nagu mina ise... Mees kes suudab peaaegu kõike, aga mitte midagi täiuslikult... Mees, kelle kõvakettal vedeleb kaks poolikut raamatut, kes kunagi kirjutas luulet, kes kunagi tundis huvi näitlemise vastu, kes oskas joonistada, kes laulis kooris, kes tundis huvi riigikaitse vastu. Mees kellel pole olnud kunagi probleeme naistega kontakti loomises, aga mitte kunagi ei suuda ta seda täielikult, alati jääb midagi puudu... Mees kes üle kõige maailmas vihkab poolkõvasid üritusi...

Kriis

Arvutasin täna oma kulud ja tulud kokku ning leidsin, et võlakoorem ilmselt kasvab see kuu, mitte ei kahane. Tuju läks nii krdi nulli, et paha hakkab, Rahalist leevendust saan ilmselt alles järgmine kuu, aga kuidas sinna elada? Pole õrna aimugi, pole ilmselt elu sees nii vaene olnud... Reaalselt rsk. Skillset on mitmekülgne, aga võimalusi seda rakendada on äärmiselt vähe ja ükski raknedusvõimalustest ei too raha kohe sisse, kõik otsad, toovad sisse kuskil kaugemas tulevikus, projektid milles osalen ja osaleda kavatsen, toovad tasu alles järgmise aasta numbri sees. Mida selle ajani teha? Pole aimugi... rabelen mitmel rindel, aega pole ja raha kah mitte. Päris haige on olla detsembri kuu alguses juba miinustes. Sellises olukorras kannatab eelkõige kool... ei suuda sellele üldse keskenduda... Vajan hulgaliselt väiksed lisaotsi, midagi millega hetkevajadusi rahuldada. Kust neid leida? Ei tea. Kust nendeks aega pigistada? Ei tea samuti.