Igas kuradi päikse laigus on mees, kes tahab lihtsalt õlut juua

Kevad Annelinnas ei erine kuidagi kevadest Karlovas… Ka siin peksab äkiline tuulehiil suu ja silmad liiva täis, ka siin sulavad lume seest välja suitsukonid ja sitajunnid ning aegajalt lisavad asjale vürtsi mõned stringid ja rinnahoidajad. Iga päikselisem koht on nagu Kuu poe nurk, kus kange õlle padrun liigub kella seieriga samas suunas – käest kätte ja suult suule.


Õlu ühendab ja eristab… Ühes päikselises nurgas joovad dressides mehed A. Le Coqi, teises lasevad a-sotsi välimusega mehed kange Walteri padrunil ringelda. Kolmandas kohas istuvad kaks vanameest pingil juues normaalmõõdus Tauruseid. Neljas nurk on reserveeritud tudengi välimusega noormeestele, kes libistavad lahjemat Walterit.

Ma ei mäleta, et ma oleks kunagi varem näinud nii palju avalikus kohas alkoholi joovaid inimesi (piro välja arvata). Ma ei suuda otsustada, kas seda hukka mõista või minna trendiga kaasa… Mõte, kuskil päikselises majanurgas õlut libistada - tuul kandmas liiva ja kuivanud koerasita osakesi suhu ja silma, tundub veidralt kutsuv.