Ükskord kui V tööle kõndis...

Kõndisn tööle... mahe sügistuul piilus sisse mu mantli hõlmade vahelt, ninna tungis värske asfaldi lõhn... tundsin läbi kingataldade asfaldi soojust ja siis see tabas mind... Midagi, mis polnud minuga ammu juhtunud...

Tohutu mõtete voog, mis arenes nagu kulutuli. Ilmselt teavad kõik meist, mida tähendab kui mõtete tulv valguskiirusel läbi pea tormab, tundub nagu seda poleks isegi võimalik hoomata... Aga midagi veelgi erilisemat on see, kui sa seda suudad... kui sa kataloogid need mõtted sama suure kergusega, nagu failid, mis sa oled suvaliselt desktopile salvestanud - üks ülima selguse hetk.

Aga üldiselt ma tean ühte multifunktsionaalset meest, kes on jaganud välja priviligeeritud kasutusõiguse sertifikaadi ühele naisterahvale ning on ka kasutusjuhendi kaasa pakkinud, kasutusjuhendis olevad lüngad jäävad juba värske kasutaja enda kanda.

Imelik trend

I: "Sa oled suur ja tugev mees, ma tahaks sind endale meheks."
V: "Sa ei ole esimene naine kes mulle seda ütleb."
I: "Oota mind ära."
V: "Ei!"
I: "Ma oleksin hea naine, valmistaksin sulle igasuguseid hõrgutisi ja pakuks sulle seksuaalset naudingut, sa tuleks ja võtaks mind oma suurte käte vahele ja katsuks mind igalt poolt"
V: "Ei!"
I: "Kas sa ei taha mind?"
V: "Ei!"
I: "mh?!"
V: "Asi ei ole mitte selles, et ma arvaks, et sa ei suuda mulle neid naudinguid pakkuda, kindlasti suudad, aga praeguseks seisuks on mu abielukaart nii täis, et peaksin mõne aja pärast kiiresti vahelduvates abieludes elama."

Eile mõtlesin päris palju sellest, et minu poolest võivad hedonsitlikud individualistlikud enesekesksed türapeanaised perse sõita... kohe konkreetselt ja sügavale... nii sügavale, et isegi siputades enam sealt välja ei saa. Mille kuradi pärast ma peaksin kuskil palehigis ootama mingeid naisi, et nad kunagi tulevad ja valivad minu, aga praegu... noh praegu olen ma noor ja vallatu ja mul on vaja koguda suvalisi jõltse enda sisse nagu penskaril on vaja ostukäru prisma odavsuhkrut täis laduda - naeruväärne.

Antud teema ei puuduta otseselt ühtegi konkreetset indiviidi, tegemist on teatud trendi kirjeldusega, kui keegi ennast sellegi poolest isiklikult solvatuna tunneb siis... tead mis... Sõida ühe otsa piletiga perse!

See ei ole reaalne elu

Ühel "ilusal" päeval avastasin, et kogu mu raha ja enamgi veel, oli panga poolt broneeritud, panka minnes leidis minu kõrval boxis aset huvitav vestlus...

klient: "Mul on kõik kadunud."
töötaja: "Mis Teil kadunud on?"
klient: "Kõik on kadunud noh, raha on kadunud, pangakaart on kadunud..."
töötaja: "Millal?"
klient: "Ma ei tea, aasta tagasi... kohtutäitur võtis ära... andsin ühele mehele peksa ja raha... no see on nüüd ära võetud..."
töötaja: "Mis raha?"
klient: "No see raha, mille ma sellest mehelt ära võtsin, see on kõik ära võetud... kas ma saan selle tagasi?"
töötaja: "No see raha, mille te röövinud olete, seda te tagasi ei saa."
klient: "Saan ikka, mul on süsteemid."
töötaja: "Mis süsteemid?"
klient: "Igasugused süsteemid, tean mis värk on tunnen inimesi, viuh viuh kõik saab sajebiiz... Kirjutage mulle kõik paberile ja saab korda viuh ajan korda kõik..."
töötaja: "Mille ma teile paberile kirjutan?"
klient: "Aga mul raha arvel on või ah? vanglast sain ju... on või ah?"
töötaja: "Arve on nüüd lahti!"
klient: "Aga see raha, mis ma peksmise eest sain?"
töötaja: "Kui te ise kedagi peksate siis seda raha te tagasi ei saa."
klient: "Kirjutage see mulle paberile, teen süsteemi ära..."
töötaja: "Mis süsteemi? Mida ma teile paberile kirjutan?"
klient: "Viuh viuh süsteem on mul."
töötaja: "Olgu teie arve on nüüd lahti tehtud, ülejäänud küsimustega pöörduge kohtutäituri poole. Kena päeva!"

Järgmine absurdne vestlus toimus poes...

Kassapidaja: "Mul ei ole teile tagasi anda (naeratab)"
V: "Mis mõttes?"
Kassapidaja: "No mul ei ole raha."
möödub aega, vaatame üksteisele otsa, vaatame raha, vaatan närvilisi inimesi järjekorras...
V: "No aga mis me teeme siis? Mul ainult see viiekas on."
Kassapidaja: "Ma ei tea mis me teeme?"
V: "Võibolla katsuks teises kassas lahti vahetada?"
kassapidaja: "Tuleb vahetada jah!"
möödub jälle aega...
V: "Aga äkki Te vahetate siis?"
toimub telefoni vestlus...
kassapidaja: "Ah? Mis pole? Mhm?"
kassapidaja: "(naeratab)"
V: "No mis saab siis?"
kassapidaja: "Ma ei tea."
V: "Aga äkki ikka prooviks seda kõrval kassat?"

Kõrval olev kassa vahetab mu raha lahti, lahkun hämmingus ja mõtlen, et ilmselt magan ikka veel kodus, sest reaalsus ei saa ju ometi olla täis selliseid vestlusi...