Reis lapsepõlve

A: "Ehk kasvab kunagi joodikintelligendiks?"
V: "Ilmselt kasvab, ta sama tark kui mina tema vanuses. Teadmiste kohapealt isegi targem, sest info tuleb ju arvuti kaudu sekunditega kätte... Kui mina pidin teiste käest küsima ja ENE-st uurima."
A: "Jah kreisi shit, kuradi raske oli ikka meie lapsepõlv. ei olnud kiiret elioni netti, ega pennesid."

Kuulasin kurjami rasket lapsepõlve lugu, peale seda kuulasin veel hulgaliselt sotsiaalset punki ja otsa romantilist, aga see kõik on teisejärguline, sest see andis pinda mõtetele...

Raske lapsepõlv? Lugu isenesest on täpselt nagu minu lapsepõlv, pool naljaga võib tõesti seda nimetada raskeks, aga samas on sealt pärit ikkagi palju mälestusi, mis omavad väärtust. Mul polnud mingit muret väljaveninud marati dressides ringi joosta ja naabripoistega sõda mängida jagades üksteist venelasteks ja sakslasteks... karjudes üksteisele rukki verh ja hande hoh. Või päästa lagunenud maja keldri seina uuristades kedagi müstilist Kapten Tenkeshit. Mäletan seda kui tegin huniku paberlennukeid, millele maalisin peale viisnurgad ja haakristid ning sõdisin hoolega kui mul tuli pähe mõte aga eestlased? Küsisin emalt mis eesti lennukite märk on. Mille peale ema oli pikalt vait ja mõtlik ning lõpus vastas ENSV, siis ma veel ei mõistnud selle vaikuse tähendust. Samuti ei mõistnud ma selle tähendust, miks tiirutas Tartu kohal lennuk, millele oli pomm trossiga taha seotud või miks telekas näidati mingit tankikolonni ja kõik olid paanikas, nendele asjadel olen omistanud tähenduse hiljem. Samuti ei saanud ma aru miks ühel hetkel sain ma 1 rubla eest 5 jäätist ja järgmisel ei saanud enam peaegu mitte midagi. Või miks maksis kokukas, mille jaoks ma olin hoolega aasta otsa raha kogunud järsku 100 rubla asemel 1000. Või miks ei olnud mingil hetkel terves Tartu linnas müügil mitte ühtegi saia.

Kas ma olin õnnelik? Jah, sest kui sul pole suuri asju, siis oskad sa rõõmu tunda väikestest, kui sul pole teadmisi sellest, millest sa oled ilma jäänud, siis sul pole ka põhjust nendest puudust tunda. Ilutulestik valmistas erilist rõõmu, sest seda sai ainult korra aastas, tänapäeval avatakse iga supermarket suure pauguga. Rosinasai ja tartu limonaad valmistas rõõmu, sest ma ei teadnud mitte midagi hamburgerist ja coca colast. Olin õnnelik kui sain sõita vanaisa mossega, sest ma ei teadnud midagi BMW-st. Aiast tooreste karusmarjade söömine valmistas tõsist rõõmu, sest banaani sain maitsta enne isesisvumist ainult 2x, siis kui vanatädi tõi moskvast mingisugused rõveda maitselised rohelised junnid ja siis kui tädipoeg valuuta poest ostis kaks banaani.

Tahaks jälle väikestest asjadest rõõmu tunda...