Operatsioon: Viina ja viineri pidu. Koodnimi: Roosa kiisu

V: "Sa pead minuga kaasa tulema, sest muidu ma lähen katki!"

Olulised arvud: 7 pudelit viina, 8 indiviidi, 8 eurot isiklikku kulu

Märksõnad: vesi, viin, viin, viin, õlu, siider, hot shot, vann, nina, heeringas, kurk, pelmeenid, veskimees, poliitik, naised, krooks, zavood, lumi, külm, nuga, rüselus, nali...

Tuleb tunnistada, et planeering võttis osaliselt palju aega, aga tulemus oli ootuspärane, viina kulu oli optimaalne ja vastas plaanile. Kaks meest kukkusid küll juba ära enne linna jõudmist, ei oska hinnata kas see oli nende õnn või õnnetus.

Mingitel segastel asjaoludel olime sunnitud vanni kukkuma, kus meid jahutati külma veega.

Loomulikult oli vaja lisaks viinale teha mingit mikstuuri teiste jookidega, mis päädis hot shoti ja traditsioonilise tegevusega, mida ma peale shoti joomist ikka teen.

Sain nina kah lömmi oma suure suu eest, õnneks vähe ja korra.

Oluline on see, et stress on ravitud!

carpe diem

Lugesin eile Karevat ja Runnelit, polnud lugenud luulet süstemaatiliselt vist keskkoolist saadik, kuidagi hea oli... Mõtlesin palju sellest, miks ma seda viimased aastad teinud pole.

Tegin tööd... tegin roppu moodi tööd, lülitasin kõik endast välja ja keskendusin ainult sellele eesmärgile, vahepeal tegin pausi, et A-ga suhelda ja siis edasi... Õhtul vaatasin komöödiat, mis oli vähem produktiivne reaalsuse eest põgenemine, aga mõjus emotsionaalselt paremini.

Tegime strateegilist plaani nädalavahetuseks, plaani kus minu ja A kõik küljed saavad elamuse... Märksõnad on jooming (see annab meie arulageda jõmmi olekule toonust), kultuur (kust saab midagi õrnale hingele), intelligentne vestlus ja male (sellest saavad vaimutoitu meie ajud).

Täna teeme korraliku ettevalmistuse ja homme hakkame taktikaliselt ellu viima.

-e-
Ah jaa... Johnny Cashi tahaks kah kuulata... ühte head lugu... selline tuju on, koju jõuan siis teen kindlasti ära.

-e2-
Mõtlesin ühest oma lemmikfilmist ja meenus midagi...

Patricia: "Insane asylums are filled with people who think they're Jesus or Satan. Very few have delusions of being a guy down the block who works for an insurance company." (Confessions of a Dangerous Mind)

Ilus talve päev

Väljas on tõsiselt ilus ilm, just selline ilm nagu mulle talvel meeldib, mõõdukalt külm ja päike paistab, aga sees on torm, sees on lahendamata probleemid, lollid pinged ja tülid, mille põhjused on sügavamad kui valesti valitud sõnad. Kuskil on toimunud mingi strateegiline viga, kuskil on võimust saanud emotsioonid, kus peaks valitsema ratsionaalsus, kuskil on võimust saanud ratsionaalus, kus peaksid valitsema emotsioonid. Kõik on kuidagi kaootiline... On jälle üks selline hetk, kus ma ei tea kuhu edasi minna, mida teha teisiti ja mida paremini.

Arvan, et võtan kasutusele teistsugused meetmed... Ignoreerin neid probleeme, mis nõuavad analüüsi ja tegelen nendega, mis seda ei nõua... Naljakas, kõik mu probleemid nõuavadki anlüüsi, minnes välja isklikust elust tööellu on see nii analüüse täis, et paha hakkab... Analüüsin kasutatud meetodeid, analüüsin professionaalsust, analüüsin sotsiaalse kapitali mõju... Tegelikult tahaks lihtsalt vaikselt lebada... lugeda raamatut, vaadata filmi, mängida arvutiga, juua ennast purju meeldivas sotsiaalses keskkonnas, veeta aega inimesega, kes mind momendil ilmselt väga ei seedi.

Kõik võiks olla hoopis teistpidi, kõik inimesed võiks olla õnnelikud ja head, kaasa arvatud mina.

Nimekiri

Olen juba päris pikalt tekste voolinud, tüütu on... lõppu ei tule, aina tuleb juurde...

Esmaspäeva õhtuks peab mul olema:

1. Lõpetatud pooleli olev uuring
2. Kirjutatud referaat
3. Tehtud üks andmeanalüüs ja selle kirjeldus
4. Lõpetatud pooleli olev seminaritöö

Seega tuleb unetu ja stressirikas nädalvahetus, oi kus ma vihkan oma elu praegu...

Ootus...

Pidin saama 10 minutit tagasi telefonikõne, mis aitaks mul edasi tööd teha... ei tule ega tule seda, tunnen juba kuidas tööind sellest jälle raugema hakkab. Tüütu rsk, positiivne pohhuism on asendunud närvilise töö rabamisega, rahulolu on kadunud, enesekriitilisus on suurenenud, tunnen ennast halvasti ja see sobib mulle, töötan alati paremini kui mu selg on vastu seina ja stressifaktorid on kuhjunud üle pea. Kui ainult tubakat jätkuks, pean sõltuvuse ori olema vähemalt neljapäeva pärastlõunani, siis olen oma asjadega valmis, loodetavasti. Pean kellegilt 10 euri laenama, et saaksin selle ajani tubakat kimuda.

Kontraste täis päev

Tõelist pühalikkust õhkub kõrgetest Õigeusu tegelastest, mulle on alati meeldinud nendega suhelda, selline rafineeritud viisakus ja võibolla isegi kerge kõrkus... Peale seda on väga raske suhelda, lärmaka, matslikku, ülbe ja ennast põhja joonud kunstnikuga. Kontrast on meeletu... Vaikne rahulik mälestamine ja peale seda lärmav kunstnik. Iseenesest kerge väärtuste kokkupõrge, midagi mis tavalisel päeval ei ole midagi erilist, aga täna ei ole päris tavaline päev.

Täna 1919. a. tapeti Kompanii 5 maja keldris, Püha Platon, kodanikunimega Paul Kulbusch. Kes on esimene pühakuks kuulutatud eestlane, sealhulgas mõlema õigeusu suuna poolt. Samas keldris lõpetati veel mitme inimese eluküünlad, kelle hulgas olid teised kõrged usutegelased, sealhulgas näiteks ka Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud Gotthilft Traugott Hahn, ning mitmed teised auväärsed Tartu kodanikud.

Sellega on tänane ajalootund lõppenud.

Kui sall läks, mingu ka kindad

Midagi nukralt koomilist on pildis kui mees võtab kaelast salli nii, et kindad on käes ja see kukub põrandale. Siis ei ole muud võimalust, kui kindad järgi visata ja mõelda, läks sall, mingu ka kindad ja siis ise üksinda pimeduses selle mõtte üle naeratada.

Olude sunnil olen viimasel ajal käinud üritustel, kus saab tasuta süüa ja juua, vahepeal oli nendest loobunud, kui tüütutest sotsiaalsetest kohustustest, nüüd olen neid nautinud täpselt samadel põhjustel, mille pärast ma need vahepeal hülganud olin.

Tunnen mingit veidrat rahutust ja samas ka vabadust, nagu miski oleks muutunud ja miski jäänud samaks.

Uriin

Midagi maalähedast on uriini täis õhus ja tühjades bocki pudelites... Hõrk uuriini hõng paitamas ninasõõrmeid ja tühja taara kolin. Tundsin kuidas kerge klomp mulle kurku tõusis, nii tuttav ja nii hirmutav tunne. Saatsin pilguga töökaaslast kes andis oma kehale vaba voli ning käis korraks ära, et poetada oma hommikusöök säravvalgesse WC potti. Ilmselt ei suutnud ta nii edukalt klombiga kurgus võidelda ja seda ei saa talle pahaks panna, sest ta on konditsioonis, mida mitte ükski mees, mitte kuidagi saavutada ei suuda.

Midagi sõnuseletamatut nukrat ja haledat on selles vaatepildis kui noor ja elujõuline mees ennast täis laseb, kui ta on joonud ennast tasemesse, kus ta ei suuda isegi oma põit kontrollida või oma jalgu, et need viiksid teda sinna, kus põie kontrolli võib korraks välja lülitada, et nautida tõelist vabadust.

Juhatasin ta viisakalt välja, märkasin kui märjad on ta püksid ja tundsin endiselt sõõrmetes uriini haisu... Korraks oli tunne, et terve maja on muutund haisvaks kangialuseks...

Midagi veidralt haigelt romantilist on uriini järgi haisvates kangialustes ja need on alati tegevust täis... Mõnikord lastakse end seal tõeliselt vabaks, ehk siis laaditakse maha uus kogus uriini, et kangialused oleks endiselt jätkusuutlikud. Vahepeal toimub seal seksuaalseid tegevusi ja mõnikord jõutakse tõelise innovatsioonini sotsiaalsetes interaktsioonides. Need on hetked kus kaks meest tahavad sind tühjaks tõsta ja sind läbib tohutu adrenaliini tulv... kujutad ette milliseid lööke sa kohe saama ja jagama hakkad ning siis meenub, et sul on taskus ainult 2 krooni ja tele2 asendustelefon, mis on väärt 50 eeku. Ja sa ütled kulla mehed, saan teie murest aru, aga mul on ainult 2 krooni... see ei ole küll väärt, et selle pärast üksteist lõhkuma hakata, ma tulen peale palgapäeva uuesti siit läbi. Ja siis lihtsalt eemaldud vaikselt ja väärikalt... vaatad üllatunud nägusid, sees keeb endiselt adrenaliin ja kõrvad kuulavad seljataguseid helisid nii pingsalt, et tundub nagu sa kuuleksid ka sääsepininat kõrvaltänavast.

Ja palgapäeval lähed sa jälle sealt kangi alt läbi ja tunned jälle seda sama uriini haisu, märkad seda sama kerget hämarust, aga "sõpru" sa enam eest ei leia. Võibolla ka selle tõttu, et sa jätsid targu mainimata, millal su palgapäev on... Aga võibolla lihtsalt selle pärast, et nad on suundunud uutesse kangialustesse oma hämaraid tegevusi tegema, aga selle eest on uus kogus uriini maha laaditud, mis kergelt tänavalguse kiirtes vastu läigib....

Tere euro!

T: "Sul on liiga palju naisi!"
V: "Tean, ilmselt canceldavad üksteist ära, või noh ise mängin oma võimalused maha. Koju lähen ikka üksi."
T: "Jah!"
V: "Mis teha, elu ongi ebaõiglane mu vastu!"

Käes on uus aasta, ei ole eriti midagi uut toonud, passin endiselt oma igaval tööl, loen endiselt sente ja loodan, et kunagi läheb paremaks. Tsiteerides Tõnis mäge: "Kõik on uus, kuid siiski vanamoodi." Sõber võttis asja ilusti kokku, sügavamalt, kui ta isegi plaanis: "Vaatan, et kõik on muutunud, linnas vuravad uued bussid, käibel on euro, aga miski on jäänud samaks, telekava on samasugune. Prints Zamundast!" Iseenesest on ju naeruväärne loota, et aasta vahetus midagi lahendab, see on lihtsalt üks päev, päev kus muutub rohkem numbreid kui tavaliselt ja see ongi kõik.

Aga korralik üritus oli, üle ei tea mitme aasta nautisin sellel päeval ka joovet... joovastusin alkoholist, seltskonnast ja kurat teab millest. Aga midagi oli ikka puudu ja midagi üle, nagu tavaliselt ei suutnud ma saavutada täieliku rahu... kõik oli kuidagi liiga tavaline, samad näod, sama koht... sama...

Tegelikult olin ma lihtsalt väsinud, väsinud kogu sellest möllust... väsinud kõndimisest, väsinud joomisest, väsinud...

Olen viimased päevad kandideerinud mitmele töökohale, aeg on muutusteks valmis, mina olen muutusteks valmis.