Ülemeelik väike poiss

A: "Krt mul on õde samasugune. Topib mingid musi msui kalli kalli miss you tekstid msni."
V: "Jah, tean mida sa tunned, minu õde teeb täpselt sama. Aga tead mis teda päästab?"
A: "Ta on noor."
V: "Jah ta on fucking 16!"

Eile tegin midagi sellist, mida polnud teinud päris pikalt. Käisin A-ga kahekeisti väljas, tegime mõned õlled ja ajasime palju tarka, lolli, naljakat ja vähem naljakat juttu. Igatahes tuju oli kuidagi väga eufooriline ja me olime krutskeid täis nagu väikesed poisid. Lasime naljal minna... kohati teravalt ja kohati teiste emotsioonide arvelt, aga oli täpselt selline õhtu lihtsalt. Siin kohal palun väga vabandust nende ees, kelle südamerahu ja und me oma jauramisega segasime. Lihtsalt oli üks ehe male bonding, protsess mis välisele vaatlejale võib häirivalt mõjuda. Teatud mõttes oli see selline hetk... selline emotsioon, et terve Tartu kuulub meile.

K märkis täna meie öise seisundi kohta, et see oli eufooria ja tal oli tuline õigus, H arvas, et me olime nagu 13 aastased poisid ja ka tema õigus ei olnud vähem tuline. Ilmselt on vahel vaja olla eufooriat täis teismeline, et hallist argipäevast välja murda... ennast kuidagi maandada... põigata välja reaalsusest, lubada endale lapsikusi. See ei olnud joove, see oli meeleseisund, kogu aju ressursid olid rakenudnud serotoniini ja noradrenaliini tootmisesse.