Akadeemiline elu

V: "Kurat ma ei tea kas ma viitsin seda teha!"
K: "Mis mõttes sa ei viitsi? Idioot oled? Sulle pakutakse 5000.- selle eest, et sa analüüse teeksid ja sa tuled sellise jutuga. Mina kandideerin samal ajal kuradi soki müüjaks!"

H: "Vello kui sa koju tuled, siis sa ei anna enam seminari, siis sa ei ole enam tegija mees, me oleme võrdsed!"

Viimased päevad on olnud tegevust täis, olen taasavastanud sotsioloogia. Olen läbi viinud seminari... tegelenud palju sisulise poolega, kaalun uurimisgrupist osa võtmist ja üldse on üldine meelsus oma eriala suhtes saanud positiivsema kuvandi. Tunnetan kuidas akadeemiline karjäär hakkab vaikselt mu ellu tagasi imbuma. Kui saaks kuidagi oma koduste töödega kah joonele, siis oleks olukord juba päris korras... See nv plaanivad teised ära sõitu, siis on terve nädalavahetus korter minu päralt, plaanin olla siis läbinisti akadeemiline, läbinisti töökas... teha tööd nii, et närvid krussis ja aju plahvatab, need ei ole need hetked kus seltskond abiks oleks, pigem tekitaks see lisa pingeid, sest ma võin siis olla uskumatult kuri.