ühe sinise teisipäeva lugu

Lugu saab alguse ühel peaaegu, et ilusal hommikul... Vajutan äratuskella kinni, sest ei suuda füüsiliselt ja vaimselt ennast nii vara ülesse ajada, kuna olen eelneval päeval 18h jutti tööd teinud. Ärkan ropendades ülemuse kõne peale, õnneks on tööni jäänud üks tund ja 20 minutit. Tunnen ennast nagu oleks 4 päeva jutti joonud ja nüüd on pohmakas saabunud.

Kohvi - maitse nagu keegi oleks seal pool päeva oma sokke leotanud, tunnen kuidas vaikselt elujõud minusse voolab, voolab nagu majonees mööda mu särki.

Avastan, et kingad on katki... nii katki, et tald lausa lopendab, proovin neid liimida, järsku tundub talveilm õudsam kui kunagi varem, nii kõle ja vastik. Otsustan auto kasuks, auto mille paak sisaldab aure sellest, mis kunagi oli bensiin.

Kõnnin oma autost mööda, sest ei tunne seda sopa ja lume all ära, sest suur osa ajust magab veel. Ei suuda tuvastada lukku, urgitsen pikalt ja vannun jääd eemaldades... Meenub, et kaabits ja hari on lootuses, vannun uuesti ja kõvemini.

Käivitan auto ja mõtlen kas jõuan tanklasse, nagu kiuste on liiklus nii tihe, et ei saa ega saa kohapealt ära... Lõpuks õnnestub, sõidan lootusest läbi, harja ja kaabitsat ei leia, lükkan luuaga suurema lume maha ning proovin tanklasse sõita, keset võru tänavat saab kütus otsa... seisan nõutult ja vaatan, et tankurini on 30m, helistan K-le kes tuleb appi lükkama. Jääb seisma L, kes aitab samuti lükata. Tanklas selgub, et see on suletud. Avastan, et kinga liimimisest pole kasu olnud, tald lopendab jälle. L läheb kütust tooma ning mina ja K suitsetame. Tunnen kuidas kõrvad külmast valutavad ja ka varbad ei tunne ennast eriti õdusalt.

Lõpuks täpselt 1h peale õiget aega jõuan tööle, avastan, et olen hiire maha jätnud, vannun veel ja nuian IT kabinetist endale ühe asenduseks. Siis selgub, et tööl uputab, kuna keegi on WC kraani lahti jätnud, passin uputuse juures, et keegi sinna sisse ei roniks ning vaatan kuidas koristaja seda likvideerib. Tekib isu suitsetada... avastan, et olen tubaka maha jätnud... Tahaks lihtsalt karjuda. Õnneks pakub koristaja mulle suitsu....

Avastan, et mul on raamatukogus tekkinud viivis, ka see ei tee mu tuju paremaks.

Sellel lool on 5 moraali.

1. Ära tööta 18h jutti, sest see kahjustab aju!
2. Ära ole nii vaene, et sul on ainult üks paar kingi!
3. Ära jäta kunagi paaki ainult aure, ühtlasi ära krt ole nii vaene!
4. Tunne kuupäeva ja kellaaega!
5. Inimesed on abivalmid!