Vestlus emaga

V:"Tead mis? Avastasin pühapäeval, kursaõega rääkides, mis mu probleem on?"
L: "No mis?"
V: "See, et mul on nii tugev isiksus, et tõmban inimesi ligi nagu magnet. Mingi aeg on neil minuga hea, aga siis nad tunnetavad kuidas minu isiksus hakkab nende oma alla neelama."
L: "Tõsi! Ma olen su ema, aga ma tunnen kah vahel kuidas ma su isiksuse vastu mässan, ma lihtsalt tulen sellega toime. Mäletad, M-il oli üks sõber, kes talle hullult meeldis, aga kellega ta midagi enamat ei tahtnud? Ta ütles, et tema ellu piisab ühest Vellost küll... Nüüd tunneb tast puudust."
V: "Jah! Olen seda täheldanud, et ka mind on aegajalt liiga palju ja väike puhkus minust tuleb inimestele kasuks. Kaalusin siin vahepeal enda eemaldamist, mõnest elust."

Mulle meeldib vestelda oma emaga elu üle, ilmselt ta on ka ainuke inimene, kes kõiki mu tahke tunneb, kindlasti on mul ka tema ees väike varjatud osa, aga see on kõige väiksem. Rääkisime palju mu isiksusest, kui keerukast ja palahvatsuohtlikust konstruktsioonist ja sellest kuidas see aegajalt teistega põkkub ja probleeme tekitab. Probleemidele lahendusi eriti ei tulnud, no mõned ikka tulid, aga neid ma teadsin juba isegi. Alati on hea muidugi kuulda kõrvalseisja nägemust...

Igatahes pean tema hinnangul taltsutama oma üeolevat suhtumist. Või siis vähemalt muutma oma käitumist nii, et see ei paistaks üleolev, eriti arvestades seda, et sisimas ma eriti üleolev pole(no kui siis ainult natuke), asi on lihtsalt väljendusvormis. Selle käigus meenus mulle, kuidas ma K-lt nõudsin tema arvamuse tõestamiseks statistilisi andmeid... Küll nalja pärast, et arutelule vürtsi lisada, aga ilmselt kukkus sellest jälle üks 50% nali välja.

Igtahes tegi vestlus emaga mu tuju veidi paremaks, samuti parandas seda antud vestlus...

K(mitte tarditsioonilne): "Hommikukohv?"
V: "Jah!"
K: "Sa paistad täna eriliselt nukker... Mis viga?"
V: "Elu on üks odav sitakäkk!"
K: "Miks sa nii ilusti ütled? Elu on sitaputs!"
V: "Kle anna see punane kook kah."
K: "See on sitaks kallis!"
V: "Pane siis arvele, eks ma kuu lõpus nutan siis selle pärast!"