Wednesday, September 22, 2010

Kutsumata külaline söögilauas

Kõik oli ilus... aga siis tuli inetu Betty, tsikk keda ma üldse ei salli, mitte seepärast, et ta on inetu, vaid sellepärast, et ta on lisaks loll ja mis kõige hullem, ta tuleb läbi sinise ekraani... ta tuleb, sest keegi loll senarist on ta kirjutanud... ta tuleb, sest keegi tüüp on välja mõelnud, et kui elektrone toruna pommitada, siis tuleb sellest pilt ja mingi teine tüüp on mõelnud välja elektroakustilse muunduri... ta tuleb, sest digisignaal levib, ta tuleb sest meil on elioni ühendus... ja eelkõige ta tuleb, sest ilmselt ei ole meil üksteisele enam midagi öelda...

Igatahes põgenesin Betty eest võimalikult kiiresti... nii kiiresti, et pool pokaali veinigi jäi joomata, rabasin selle suitsult tulles kaasa. Hakkasin lugema multilevel analysist, mitte sellepärast, et oleksin usin üliõpilane, vaid seepärast, et teises toas varitses mind inetu Betty nagu õudusunenägu.

Kuiva teaduse juurde kuulasin veidi stingi... mingi aeg unustasin kuiva teaduse ja jätsin järgi stingi... nüüd tundub, et on teaduse kord, või siis lihtsalt vajan ma veidi jalutamist, sest õhus on kättemaksu ilma alged - mu lemmik ilm.

If blood will flow when flesh and steel are one
Drying in the colour of the evening sun
Tomorrow's rain will wash the stains away
But something in our minds will always stay
Perhaps this final act was meant
To clinch a lifetime's argument
That nothing comes from violence and nothing ever could
For all those born beneath an angry star
Lest we forget how fragile we are

On and on the rain will fall
Like tears from a star like tears from a star
On and on the rain will say
How fragile we are how fragile we are

On and on the rain will fall
Like tears from a star like tears from a star
On and on the rain will say
How fragile we are how fragile we are
How fragile we are how fragile we are

No comments:

Post a Comment