K(mitte tavaline): Tegi nädalavahetusel tööd? See on tubli!"
R: "Ei see ei ole tubli, see näitab seda, et inimene ei oska oma aega ratsionaalselt kasutada!"
Istun tööl ja igavlen, mõtlen... analüüsin.... vaatan aknast välja, sest midagi olulist nii kui nii teha pole. Tunne on nagu oleks vangis, seda mida teha tahaks, ei saa ja muud kah teha pole...
M käis läbi, katkestas mu analüüsi hetkeks, nautisn seda... sest analüüs midagi head ei tõotanud nii kui nii.
Igatahes tundub, et mu ratsionaalsus on mulle koormaks, eelkõige on see koormaks teistele ja selle kaudu ilmselt ka mulle. Juba tuntud probleemid kerkivad esile viimasel ajal, kõiki mu küsimusi tõlgendatakse kui otsest rünnakut või nähakse seal mingit tagamõtet, mida seal ei ole... Eilne päev oli selles mõttes lausa eriline katsumus, veetsin enamiku sellest lihtsalt oma toas, et mitte olla halb. Natuke nukker tunne on selle pärast, et mind ilmselt on mõne inimese mõttes kategoriseeritud ja faili sahtlisse asetatud... ja uut infot sinna ilmselt ei lisata... Hämmastav on see, kuidas see mind härib, tavaliselt on mul ükskõik....
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment