V: "Hommikul saame me hästi läbi, teeme töö jaotust, mina praen mune ja tema meisterdab nendest võileivad."
K: "Tead miks see nii on?"
V: "Miks?"
K: "Sest hommikul te magate veel, unes on kõik ilusam!"
Eile oli ilus päev. Kuidagi kerge ja muretu ning tegevust täis. Õhtul sain kokku ühe neiuga... jalutasime mööda betoonpromenaadi... mööda urbanistlikku arhiktetuuri... seljakotis loksumas maximast ostetud piim. Ilmselt see ongi kaaasaegne romantism... kallistada kedagi bussijaamas, kus mingi purjus tüüp paaniliselt kellegilt suitsu nuiab, kus läbi akende on näha kivistunud nägudega inimesi, kus joodikud nurgal padrunit joovad...
Hilisõhtul sattusin vestlussoonele ja meenus üks suvine asi, mille olin enda jaoks ära blokeerinud, asi mis häiris mind nii mitmel tasandil, et see isegi mind ennast üllatas, asi millele ma andsin üllatavalt tugeva negatiivse hinnangu. Täna olen hommikul vaevanud pead selle üle kas antud hinnangu andmine on legitiimne?
Mõtlesin palju eetikast, moraalist, väärtustest ja hinnangutest. Mõtlesin sellest kuidas inimesed ei julge endale silma vaadata, kuidas probleemikeset otsitakse mujalt, kuidas enda nõrkused ajatakse teiste kaela. Kuidas ei mõelda seal kus oleks seda vaja ja kus mõeldakse üle seal kus see pole oluline... Kuidas põhjustagajärg seos jääb mõnikord inimmõistuse jaoks nii kaugeks ja hoomamatuks... nii abstraktseks.
Eilse hilisõhtu vestlusteema viis jälle vana hea topeltmoraali teemani, miks mehed on võrdsemad kui naised... Miks üks on kõva mees ja teine on lits... Ilmselt on enamik tutavad luku analoogiaga "Kui üks võti avab kõik lukud, on see suurepärane võti, kui ühte lukku avavad kõik võtmed, siis on see üks äärmiselt sitt lukk." Aga tegelikult on probleemi isegi suurem, see on kahepoolne... Ma ei saa aru, miks mehed üldse selliseid lahkeid naisi arvustavad. Kui sa oma moppi ühiskondlikus ämbris loputad, siis ära kurat sülita pärast sinna sisse ja ära vingu, et vesi oli must. See on peagu samaväärne, kui üks mees teist anaalselt vägistab ja siis nimetab teist pederastiks.
Aga tänu meediale sain ma põgeneda oma mõttekäigust... mõelda, et asjad mis mind mõnikord häirivad on tegelikult väga väikesed, kui leiduvad sellised loodhttp://www.postimees.ee/?id=330206
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment