5. päev

AR: "Jätad suitsetamist maha?"
V: "Jah!"
AR: "Ära tee nalja! Igatahes, mul on sulle üks tarkustera..."
V: "No mis?"
AR: "Kui sa peaksid suutma suitsetamise maha jätta, siis sa pole kunagi suitsetaja olnudki!"

Kuidagi ilus hommik on... mis sest, et vihma sajab. Peas kummitab lumevärv, huvitav kui ma osa sellest välja kirjutan, kas siis läheb ära...

Kui lumevärv mu silmades on kustunud
Kui taevas keerleb keerleb lund
Kui tule värv mu mälestustes tuhmunud
Kuid süsi hõõgub hõõgub tuld

Ei läinud...

Igatahes tundub maailm mulle viimasel ajal hulga teravam... nii terav, et silmadel on valus. Toit tundub nii hea... nagu ma oleks olnud näljas. Kõik emotsioonid on kuidagi teravamad ja hajuvad vähem... Energiat on rohkem. Tundub nagu suitsetamisest loobumine on parim otsus mille ma viimase paari aasta jooksul olen vastu võtnud.

Jah H nüüd ma teen selle ära, kirjutangi selle blogisse (nagu lubasin), selle mille eest sa eile põgenesid... Kuigi mul on kalduvus aegajalt mõelda välja teooriaid, päästa ennast sõnadega... kasutade retoorikat isegi laskuda demagoogiasse... Ma ei tee seda alati! Ilmselt olen ma oma lollide naljade tõttu kaotanud osa oma usaldusväärsusest, aga eile oli meil ju avameelsuse moment? Igatahes tahtsin eile seletada seda, kuidas mu aju töötab. Kui sa kasutad ülivõrdeid väikeste asjade pärast... kui ütled, et vihkad mind selle pärast, et ma teen seenekastet teist moodi kui sina... Siis mu aju registreerib selle aga otsustab ignoreerida. Võtan vastu informatsiooni ja analüüsin seda. Asjadega liialdamine viib mu aju alati kahe järelduseni: 1. Teeb ilmselt nalja 2. On vaimselt ebastabiilne, otsib probleemi, sest tahab mingil põhjusel riidu kiskuda (varjatud põhjused). Kumbki ei vii probleemi lahendamisele lähemale... On veel kolmas lahenduskäik... on ilmselgelt idioot, õnneks ma sinu puhul sinna käiku veel jõudnud pole ja ära palun luba mul ka sinna jõuda :D