Suvalise naise jauramine

SN: "Kle ole hea too mulle laupäevane õhtuleht, pool tundi on piisavalt tüütu niisama passida."
V: "Ei saa, need teisel korrusel ja pean momendil siin passima."
SN: "Aga mida ma siis niikaua siin teen?"
V: "Vot ei oska öelda."
SN: "No palun too... no palun palun, passin ise siin niikaua..."
V: "Ei, niimoodi neid asju kah ajada ei saa."
SN: "Aga keera siis üks lukku, vavalt, et keegi selle aja jooksul tuleb. No palun too noh.... Tahaks hirmsasti sellest tulistamisest lugeda. Huvitav lugu noh. Või no kurb ja arusaamatu. Kuidas küll keegi midagi sellist teeb..."
V: "Olgu, teen suitsu ära ja vaatan, mis teha annab."
SN: "Oleks siis kohe öelnud, et suitsetada tahad."
SN: "Inimesed on ikka nii segi peast länud."
V: "Mhm"
SN: "Ei tea mis sellel mehel küll pähe lõi, et ta nii tegi."
V: "Ei tea jah."
SN: "Teisele ja endale nii haiget teha... Pähe tulistamine on ilmselt väga valus."
V: "Mhm."
SN: "Lugesid ikka lehest?"
V: "Mhm"
SN: "Endalt ja teiselt nii elu võtta... jube kas pole?"
V: "Mhm."
SN: "Teadsid kah neid inimesi?"
V: "Ei!"
SN: "Äkki oli see lexuse pärast? Ilma lexuseta saab kah ju elada... Ja pealegi ei olnud see naine kah nii ilus või oli?"
V: "Ei tea, pole seda naist näinud."
SN: "Ja valu läheb mööda, pealegi on ju naisi nii kui nii jalaga segada."
V: "Mhm!"
SN: "See vist oli ikka planeeritud, miks muidu mehel relv kaasas oli?"
V: "Vot ei tea. Ilmselt teavad need kaks asjaosalist, mis täpselt toimus, aga nende kõnevõime on tänu juhtunud sündmusele suuresti takistatud."

Siinkohal katkes siinkirjutaja kannatus ja ta suundus kiiresti Õhtulete tooma, lootuses, et see pärsib edasist vestlust.