mahemõnusnostalgiaokse

A: "Türa kui see tüüp veel oma tooliga mööda põrandat sõidab, siis läheme paneme talle mõlemad käe õlale ja ütleme ära nussi tooliga raisk."
V: "Jah, teeme ära.... aga peame keelt vahetama, sest ta tundub välismaalane."
A: "Aga teeme seda hästi rahulikult ja viisakalt"
V: "Raisk, tegigi jälle!"
A: "Lähme siis?"
V: "Lähme!"
V: "DUDE DON'T FUCK WITH THAT CHAIR!"

No igatahes selline lõbus seik siis eilsest. Sündmus põhjustas palju kära, kuigi me ei tahtnud sugugi temaga kakelda, vaid lihtsalt tegime märkuse. Igatahes läks järsku suureks sebimiseks, tüüp ise kadus kuskile ära ja mingi pisike armas neiu tuli meid maha rahustama... Silitas meid nagu koeri ja rääkis rahustaval hääletoonil... situatsioon oli nii koomiline, et ei suutnud naeru tagasi hoida... Püüdsime selgitada, et me meelega tüli ei norinud ja pole üldse nii kurjad... Lihtsalt häiris kui mees meelega tooliga mööda põrandat pidevalt edasitagasi sõitis.

Eelnevalt:

Peale tööd läksin ühe lapsepõlve sõbraga saadjärve ujuma, sinna sõites kuulasime lolli eesti tümakat ja ma mõtlesin, et nii kuradi 1999 raisk. Ei suutnud otsustada kas oli õhus nostalgia hõngu või kurgus okse maitset. Lõpuks otsustasin, et tegemist on oksemaigulise nostalgiaga. Ei no pulli sai, võtsime mu väikevenna ja ta sõbra kah kaasa ja ajasime väiksetle poistele palju lolli juttu ja tegime käbisõda...

Õhtul läksin kroonuaeda mingit kola ära viima ja noh... sealt see pidu alguse sai... Vaevu jõudsin üldse koju ja tööle ning kahe õlle plaan sai tugevalt ületatud. Plaanimajanduslikus ühiskonnas võiksin ilmselt endale nüüd preemia kirjutada.