Monday, July 19, 2010

Endoplasmaatiline retiikulum

V: "Tahaks habet ajada, aga pole vahendeid."
A: "Mardil on pardel olemas, ise ta nii kui nii on žileti mees."
V: "Nojah, pardliga ta ilmselt raseerib oma mune."
A: "Jah, saab tunda Mardi ball sweati."
V: "Ilmselt on sellega umbes sama hea tunne kui siis, kui Mart oma higist jõldakut mööda põske edasi tagasi rullib."
M: "WTF?"
A: Meie arutelul, et me oleme muutunud suuremateks pervertideks kui M&M oli ilmselgelt tõepõhi all.
V: "Jah, isegi vana pervert Mikk on praegu shokeeritud."

Pealkirjal puudub otsene seos sisuga, tahtsin lihtsalt teada kas ma suudan peale sellist ajurakkude hävitamise maratoni antud sõna välja kirjutada... Kuigi teisest küljest on pealkiri osalisest üpris otseselt seotud antud nädalavahetusega, kuna tsütoplasmavõrgustik on raku organell, siis ilmselt hävines ka koos rakkudega mitmeid organelle.

Mis siis juhtus? Juhtus see, et ei suutnud saavutada reede õhtust alates ühtegi täiesti kainet minutit, kuni pühapäeva õhtuni välja... Ei maksa arvata, et ma terve selle aja olin padukoomas, aga joobeaste oli siiski pidevalt olemas... Laupäeva jooksul õnnestus siinkirjutajal ja A-l, M neli korda päeva jooksul laua alla juua.

Tuleb välja, et A ja seda blogi pidav indiviid suudavad lülituda ümber tõsisest vestlusest lolli iba peale 42 sekundiga, kui rahvas seda tungivalt nõuab. Ilmselget on tegemist tõsiselt probleemsete inimestega, kellel on tugevad isiksuse häired, sest nad suudavad olla korraga võrdlemisi targad ja viisakad, ent samas ka äärmiselt arulagedad lollid perverdid.

Õhtu kõige parem väljamõeldud lugu oli see kuidas mina ja A mööda annelinna kõndisime ja neli sõrgkangidega venelast meile kallale tungisid ning igaks juhuks veel kähku 8 sõrgkangidega sõpra juurde kutsusid ning meil ei jäänud muud üle kui silmad kinni panna ja täiega hoope jagama hakata, kahjuks juhtus see, et andsime nii kogemata üksteisele sisse ja venelased vaatasid, et me oleme nii retsid mehed, et nendega ei maksa küll jamada ning lasid jalga, pidime neid pikalt taga ajama, et neile sõrgkangid ära viia. Lugu oli esitatud nii veenva teineteist täiendava improvisatsioonina, et mingi hetk oleks peaegu ise seda lugu uskuma jäänud.

Jagatahes oli äärmiselt sündmusterohke ja lõbus nädalavahetus, kuigi kõik ei läinud päris täpselt nii nagu ma oleks tahtunud ja mõned asjad jäid veidi kripeldama... Aga kasutades oma noore kilaka joodikukaltsust sõbra lemmikväljendit C'est la vie...

No comments:

Post a Comment