E: "Käisin Israelis sidruniraksus, rottisin mingi haua pealt sidruni... vaata... Abrahami haud oli vist..."
Istusin külmal kivitrepil, tõmbasin bellamori, tuntsin kuidas selle kangus mu keelt kergelt kipitama ajas... Vaatasin läbi suitsuvine tähistaevast... See oli erkaordselt ere, tähtkujud joonistusid selgelt välja... kuidagi võimas oli ning ma taipasin, et pole ammu maal öist taevast vahtinud. Kuidagi veider rahu oli, eemalt kostis inimeste sumin ja mingid vestlused, mis mind külmaks jätsid... Tähed, taevas, bellamor ja üksindus - sellest mulle piisas.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment