Kuskil miskti toimub...

K: "Te ei tohi siin niimoodi magada!"
V: "Miks?"
K: "Sest ärkate hommikul järsku ja avastate, et armastate teineteist!"
V: "Ja siis?"
K: "See oleks vale! See oleks nii vale!"
V: "Miks?"
K: "Tra sa oled nii armunud jobu, et mul läheb süda pahaks!"

Eile toimus midagi sellist, mida mitte keegi ei osanud ette näha, rahulikust lauamängu õhtust kujunes arulage jooming, kus siinkõneleja oli ilmselgelt kõige kainem indiviid, sest lumi vajas ajamist ja töö tegemist. Suurem osa sellest õhtust ei kannata avalikku trükkimusta, aga oluline oli see, et nalja sai. Sai küll ja rohkemgi.

Täna uhasin mõnuga lund ajada, kell 8-12 oli ikka mõnus andmine, esimene laibidatäis tõi ropsimaigu kurku, aga sealt edasi läks kõik ainult ülesmäge.

Ah jaa... siinkirjutaja on tallaluse staatuse saavutanud endale, linn teab rääkida...