Mingi veider nostalgia rabab mind iga kord kui käin ühe asutuse sööklas lõunal, meenub lapsepõlv ja sildid "Ise sööme, ise joome, ise nõud ka ära toome!" Teine olukord, mis on väärtus omaette on see, et 90% klientidest on mehed, terve suur ruum on pilgeni mehi täis.
Mehi, kellel on ainult üks kandev ja ühine eesmärk - süüa võimalikult väikeste kuludega kõht täis. Teatud mõttes on see ülim võrdsushetk. Töötunkedes, ülikondades, väljaveninud kampsunites ja vormiriietes mehed istuvad õlgõla kõrval ning nende kandikul on supp, praad ja magustoit. Toidu varieeruvus puudutab praadi ja magustoitu, mõlemaid saab valida umbes 3-4, supiks on seljanka või mõni muu vana klassik.
Mis seal siis ikka, praad mahl ja magustoit kokku 2,15 euri, odavaim tulemus viimase paari kuu jooksul. Seega naudin ilmselt ülimat võrdsushetke aegajalt ka edaspidi.
No comments:
Post a Comment