Tere euro!

T: "Sul on liiga palju naisi!"
V: "Tean, ilmselt canceldavad üksteist ära, või noh ise mängin oma võimalused maha. Koju lähen ikka üksi."
T: "Jah!"
V: "Mis teha, elu ongi ebaõiglane mu vastu!"

Käes on uus aasta, ei ole eriti midagi uut toonud, passin endiselt oma igaval tööl, loen endiselt sente ja loodan, et kunagi läheb paremaks. Tsiteerides Tõnis mäge: "Kõik on uus, kuid siiski vanamoodi." Sõber võttis asja ilusti kokku, sügavamalt, kui ta isegi plaanis: "Vaatan, et kõik on muutunud, linnas vuravad uued bussid, käibel on euro, aga miski on jäänud samaks, telekava on samasugune. Prints Zamundast!" Iseenesest on ju naeruväärne loota, et aasta vahetus midagi lahendab, see on lihtsalt üks päev, päev kus muutub rohkem numbreid kui tavaliselt ja see ongi kõik.

Aga korralik üritus oli, üle ei tea mitme aasta nautisin sellel päeval ka joovet... joovastusin alkoholist, seltskonnast ja kurat teab millest. Aga midagi oli ikka puudu ja midagi üle, nagu tavaliselt ei suutnud ma saavutada täieliku rahu... kõik oli kuidagi liiga tavaline, samad näod, sama koht... sama...

Tegelikult olin ma lihtsalt väsinud, väsinud kogu sellest möllust... väsinud kõndimisest, väsinud joomisest, väsinud...

Olen viimased päevad kandideerinud mitmele töökohale, aeg on muutusteks valmis, mina olen muutusteks valmis.