Midagi nukralt koomilist on pildis kui mees võtab kaelast salli nii, et kindad on käes ja see kukub põrandale. Siis ei ole muud võimalust, kui kindad järgi visata ja mõelda, läks sall, mingu ka kindad ja siis ise üksinda pimeduses selle mõtte üle naeratada.
Olude sunnil olen viimasel ajal käinud üritustel, kus saab tasuta süüa ja juua, vahepeal oli nendest loobunud, kui tüütutest sotsiaalsetest kohustustest, nüüd olen neid nautinud täpselt samadel põhjustel, mille pärast ma need vahepeal hülganud olin.
Tunnen mingit veidrat rahutust ja samas ka vabadust, nagu miski oleks muutunud ja miski jäänud samaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment