Eile läksime KK-ga vaidlema, traditsiooniliselt tema erialale küsis tema miks ja mina oma erialale kohaselt piirdusin olemasoleva olukorra kirjeldusega. Seega oli suures plaanis vaidlus mõttetu, aga see ei takistanud meil vaidlemast, sest no... vaidlusest sünnib tõde... või vaikus...
Teatud mõttes oli see vaidlus mikro vs makro, indiviid vs kollektiiv, ent samas ka puht eetiline ja moraalne küsimus.
No igatahes oli saates pealtnägija (saade, mida ükski normaalne inimene enam nii kui nii regulaarselt ei vaata) mingi lugu ühest vaimse puudega mutist, kes oli ennast korterisse sulgenud ja keeldus maailmaga suhtlemast, mis isenesest ei ole kuritegu, kuid probleemiks oli see, et ta ei tahtnud maksta oma arveid, lugu oli ülesse ehitatud nagu üks korralik detektiivi sari... Kõigepealt kuulati üle tunnistajad, kes rääkisid probleemist, siis läks asi institutsioonidesse ja järjest ilmnes uusi fakte, kuni lõpuks rullus lahti šokeeriv lugu, kus kõik osapooled olid teatud mõttes kannatajad ja pall liikus institutsioonist instutisooni, ilma, et mingit lahendust saabuks.
KK-le ei meeldinud kajastus. Kuigi ka mina ei olnud päris kõigega nõus, näiteks sellega, et mingi naabrimutt kangutas lahti võõra postkasti, et selle sisu televaatajale näidata ja siis kommentaarid sinna juurde, mis meenutasid hoopis teist saadet, kus Võsa teeb inimese kodus külmiku julmalt lahti ja kommenteerib, et piim on läinud halvaks. Leian, et sellist saadet on siiski vaja, see juhib tähelepanu ühiskonna valupunktidele... Nojah... eetika ja moraal ning muud väärtused, mis tänapäeval on rohkem sõnad kui teod... neid jäi muidugi selle konseptsiooni puhul vajaka, aga saade peab müüma... meedia on neile, kes seda jälgivad, kui auditoorium nõuab emotsiooni ja põnevust, siis ta peab seda saama, sa ei hakka ju karnivoorile lehtsalatit sisse söötma, sest see on vähem rasvane.
Termin greater good toimib siin kaheterana mõõgana. Küsimus on see, et kui keskmine televaataja tahab just sellist konseptsiooni kas siis peab teda õpetama tahtma midagi muud või pakkuma talle just seda, mida ta ihaldab? Kui korteriühistu on läbinisti hädas, kui kollektiivselt kannatatakse ühe ebastabiilse inimese pärast? Kas siis on õigus kakkuda lahti tema postkast ja pildistada inimesi, kes talle süüa toovad ning neid televiisoris näidata, ilma, et isegi proovitaks nendega kontakti astuda... lihtsalt nenditakse kellegi arusaamale toetudes, et nad ei ole kontaktsed? Seega küsimusi on ja KK põhiargument (mis on esile tulnud mitmes vaidluses), et midagi ei tehta reaalselt ning pidevalt proovitakse vastutust teiste õlgadele lükata, peab kah paika... Samas on hirm meedia ees nii mõnegi masinavärgi rattad korralikult ära õlitanud ning see on tööle läinud, kuigi alguses on tundunud asi lootusetu. Samas jääb alati kaks põhiküsimust. Kuidas midagi teha ja miks teha.
Sellest ka küsimus kas meedia on ühikonna valvekoer või psühholoogialabori testrott, kes järjepidevalt nuppu vajutab, et uus kogus joovastavat ainet oma organismi saada. Mulle tundub üha enam, et viimane... skandaal on meedia nupp, sest see müüb ja sarnaselt narkar rotile ta üha vajutab seda nuppu... teda ei huvita tagajärjed, teda huvitavad hüved, teda ei huvita lahendused, teda huvitavad probleemid...
No mis puudutab ideed Pealtnägija vs Võsa, siis nende puhul võiks kasutada võrdlust Dagö vs Meie mees... Mõlemad teevad mingit asja, aga üks proovib olla kultuursem ja selle kuulajad, arvavd, et nad on selle tõttu kultuursed... üks rõhub sügavusele ja teine ehedusele ja maa lähedusele, aga mõlema jaoks on oluline isiklik hüve, mitte looming. Nii on nagu Võsa lööb jalaga ukse lahti ja nõuab õigust ja õiglust, viitab Kärmas (kes on hästi selgeks õppinud Kersna kehakeele) probleemidele... Tõstes ülesse ühe käe, kui ta viitab probleemile (piltlikult hoiab ta seda oma käes) ja saate lõpus asetab käed leinas kokku näidates, et ta on tõsises mures ühiskonna tuleviku pärast. Parafraseerides analoogsete saadete lõpulauseid: "Kas need mehed müüvad kaastunnet ja õiglustunnet või pulbitseb neil see sees reaalselt, jäägu vaataja otsustada."
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment