V: "Kurat tahtsin eile tööl ettekannet kirjutada, aga pidin tööd tegema, seetõttu kirjutasin seda öösel ja loputasin sellest tekkinud kibeduse tekiilaga alla."
L: "No see on tõesti kurb, et tööl peab tööd tegema."
Mõni aeg tagasi käisin ühes tartu hipikoolis, täpsustuseks peab mainima, et see oli ühel varajasel talvehommikul. Kool oli äärmiselt kaootliselt planeeritud, puudus loogilisus... Mõtlesin, et kuidas küll need vaesed arulagedad hipid vajalikud asjad ülesse leiavad. Täna käisin ühes teises hipi koolis, hoopis teises linnas ja tulemus oli sama. Arutasin seda probleemi teise sotsiaalteadlasega ja jõudsime järledusele, et hipikoolid peavadki sellised olema, sest hipid leiavad sellises keskkonnas kohe tee.
Meie hüpotees oli järgmine: "Hipid lähtuvad instinktidest, neil pole loogikaga mingit pistmist, see on lihtsalt üks segav asjaolu... Nad lihtsalt kulgevad mööda koridore ja käänakuid, panevad isegi silmad kinni ja lasevad voolul end kanda ning leiavad õige tee."
Kuidas hüpoteesi testida? Kõigepalt püüda kinni mõned hipieksemplaarid, parim viis on jahtida neid eelpool nimetatud koolide vahetus läheduses, sest see on nende pesitsusala, veel võib neid kohata zavis. Kui on soov koguda suur kogus eksemplaare, siis sobib selleks ideaalselt folk.
Teine ettap on järgmine: Valida kaks maja, üks loogikal põhinev ja teine kaootilisusel põhinev. Lasta kogutud hipid sinna lahti ja testida millises majas nad suudavad paremini orienteeruda.
Ettevaatusabinõud:
1. Kontrollida läbi hipide taskud ja võtta ära neilt vahendid, millega nad saaks kunsti seinale kritseldada.
2. Panna valmis otsimismeeskond, kes eksinud hipid loogilisest majast välja tooks. Ebaloogilises majas eksinud hipidele tuleb saata appi teised hipid.
3. Kui proovite hipisid püüda odava õllega, siis vaadake, et õlle kogus oleks õigesti doseeritud, muidu ei orinteeru hipi üldse vaid istub maha ja hakkab Mari Pokineini, Inboili, Jääääre jms. laule laulma.
Veel hipidest... Bussiga Viljandist tartusse sõites oli bussis selline hipikonsentratsioon, et võttis silmist vee välja... Näod olid nii tuttavad öistest Tartu urgastest... Kodune tunne rsk!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Tajun sinus teatud hipivaenulikkust.
ReplyDeleteOh ei... ma olen ju ülelinna tuntud hipikallistaja :) Samas liiga palju hipisid korraga on minu jaoks liig... Hipi on nagu vein hea väikestes kogustes, võtad pokaali, tahad veel jood pudeli ja kõik on parimas korras... Aga ületarbides tahad lihtsalt kurku kraapivalt oksendada. Mõne veiniga on nii, et tahad juba peale esimest lonksu selle välja sülitada, sama on ka hipiga, kes puistab sulle käibetõdesid nagu pühakirja ja kelle ülimaks eesmärgiks on veenda tervet maailma selles kui diip mees ta on, kuigi sisimas on ta lihtsalt üks pealsikaudne jobu.
ReplyDelete